Kui sa ei peatu, peatab sind su keha!

Kui Rännaku-meetodi loojal ja tuntud motivatsioonikõnelejal Brandon Baysil diagnoositi korvpallisuurune kasvaja, sai alguse tema vapustav hingeotsingurännak. Brandon otsustas sel hetkel ravida end loomulikul viisil: ta ei võtnud rohtu ega läinud lõikusele, ent kuus ja pool nädalat hiljem leiti, et kasvaja on kadunud.

Omaenese meele-keha tarkusest avastas Brandon Bays võimsad vahendid, millega saavutada otsene juurdepääs hingele – nagu tingimusteta armastus, piiritu rahu, elav kohalolek enda sees – ja leiutas tervenemise revolutsioonilise paradigma. Sellest sündis teedrajav teos „Rännak” enesetervendamisest ehk rännakust „sisemistel maastikel“.

Brandon Baysi tervenemisprotsess sai aluseks enesetervenduse ehk Rännaku-meetodile, millest on abi leidnud tuhanded inimesed üle maailma. Brandoni jaoks on Rännaku protsessi levitamine sügav sisemine kutse: „Teadvustan, et iga mu praegu tehtav hingetõmme võinuks olemata olla. Kui kasvaja oli taandunud, oli mulle selge, et edaspidi on mu kohuseks teenida inimesi ja nende äratamisprotsesse.

 

See on mu hinge kutse, minu dharma.”

 

Rännakumeetod juhatab probleemide juurteni ja annab seejärel töövahendid, millega probleemi või haigust täielikult lahendada. Rännaku läbimine võimaldab ühendust saada oma sügavama olemusega ja eemaldada kõik blokeeringud, mis elu jooksul on salvestunud. Meetod võimaldab pääseda ligi rakumälusse ja emotsionaalsetesse mustritesse, mis rakkudesse on salvestunud. „Rännaku meetodi abil on võimalik vanad mustrid vabastada ja lahti lasta, et uued rakud sünniksid ilma selle koormata. See on sügavalt raviv ja emotsionaalselt vabastav ning ei nõua mingeid eelteadmisi ega spirituaalseid kogemusi,“ kinnitab Bays, kelle veebiseminar aprillis toimub.

Mõned tsitaadid Brandoni raamatust „Rännak“.

• Kuidas aidata teistel aru saada, et pole vaja pöörduda kellegi ega millegi poole väljaspool? Et see vägi, see teadvuslikkus, see armastus, see terviklik, vaikne ja teraselt teadvelolev üksolemine – või mis iganes nime me talle anname – ongi inimese tõeline loomus! Kuidas saan ma aidata teisel inimesel avastada midagi, mida ainult tema ise saab avastada ja vahetult isiklikult kogeda? Ma teadsin, et mitte mingi hulk sõnu ei suuda seda haarata, et parim, mida sõnad saavad teha, on ainult osutada sellele, kuid selle kogemus saab tulla üksnes kogemisest endast, piiritust suurusest, mis ennast ilmutab.

• Ma teadsin, et kui tegeletakse emotsionaalsete probleemidega sügavaimal tasandil – hinge- ja teadvuse enda tasandil -, jõutakse probleemi tuumani. Just siis saab aset leida tõeline vabadus, nii emotsionaalselt, kui ka füüsiliselt. Siis algab „reaalne“ tervenemine.

• Kui te ei peatu, peatab teid teie keha.

• Teenimine toimub mu elu loomuliku osana, lihtsalt sellepärast, et see on alati armastuse loomulik väljendamine. See sünnib kergest armastusevoolust ja mulle tundub, nagu leiaks terve mu elu aset selles „voolus“.

• Kui on olemas tõeline armastus, pole tähtis, kas ma annan või saan – näib, et see lihtsalt voolab läbi ja on ilus, vaatamata sellele, mis suunast see tuleb. Veel täpsemalt, see isegi ei tundu andmise ja saamisena – see on lihtsalt tegu, mis leiab aset otsatus armastuses. Olen lõpuks nõus olema lähedastega „ehtne“ – mitte näidates end tugevana, vaid olles piisavalt tugev, mõistmaks, et ma ei saa kõike üksi teha – et ma tõepoolest vajan abi ja olen nii alandlikult tänulik toetuse ja õpetuse eest.

• Ma teadsin, et need on emotsionaalsed probleemid, millesse me kõik kinni jääme ja ma mõtlesin, et kui me kõik oleme suutelised kukkuma läbi emotsionaalsete kihtide, nagu mina olin teinud ja kui me kõik oleme suutelised avastama oma tõelist mina, väljaspool valu, siis milline imeline kingitus see oleks. Mis oleks, kui me kõik suudaksime sibulalt emotsionaalsed kihid maha tõmmata, et avastada armastus ja rahu, mis on meie sügavaimas sisimas?

• Ma teadsin, et armukadedus ja hüljatus ei ole ainsad emotsionaalsed hädad, mis meid takka kihutavad. Meil kõigil on probleeme ja mingil ajahetkel võib tunduda, et need on meie üle võimust võtnud. Ja ometi pole me kunagi teadnud, kuidas jõuda probleemi tõelise tuumani, valu varjatud põhjuseni. Nõnda siis tegeleme sellega pindmiselt, kas seda eirates või tehes nägu, et seda pole olemaski või üritades ennast veenda, et kui lausume peas probleemi kohta õigeid sõnu, ongi meiega hästi. Samal ajal jääb varjatud põhjus meie sisemusse ja me imestame, miks me ei saa seda lahti lasta, ükskõik kui väga me ka ei püüaks.

• Kui olete kord oma sisemist valgust näinud, hakkate seda kalliks pidama ja aina vähem tahate teha midagi, mis võiks selle lämmatada või ähmastada. Me ei taha enam panna oma sisemise valguse peale lambivarju.

• Meie valgus ei ole ainus, mille peale asetame lambivarju. Väga tihti püüame katta ja varjata ka emotsionaalseid tundeid. Leian, et eriti tõsi on see sõltuvuste puhul. Sõltuvused on sageli enda kõrvalejuhtimise vahend sügavast emotsionaalsest probleemist, millest me jagu ei saa või mida ei söanda tunnistadagi.

• Rännakutöös ütlen ma alati: „Ärgake üles.“ Kui olete ära tundnud emotsionaalse probleemi, mida väldite tundmast, on teil tööriistad, et sellega lõpuks Emotsionaalse Rännaku protsessis tegelda! Aga kui muudkui surute oma tunnet agaralt tagasi, siis kuidas te saategi jõuda selle juurteni ja seda lahendada?

• Minu kogemus on, et kui olete korra täielikult ärganud ja mõistnud, kes te tegelikult olete, ei jäta Läte teid rahule! Kui olete korra rännanud koju, viipab kodu teile ikka ja jälle. Tõde muudkui kutsub teid endasse, kuni viimaks armute sellesse nii, et ei taha teada midagi, mis teid selle juurest ära viiks.

Uuri lähemalt ka 8.-10.aprill toimuva veebiseminari kohta: www.rannakuseminar.ee

Artikkli originaal ilmus esmakordselt 2019a Õhtulehes

Leave a Comment

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Scroll to Top