Oled sa mõelnud, mis asi see ego üldse on?

Mulle kohati tundub see olevat nagu Jumalaga – kõik justkui teavad, et ta on, kuid keegi päris täpselt aru ei saa, kus ta on, mida ta teeb ja kas oleks mõistlikum teda armastada või karta.

Kuulen inimesi ütlemas: “Vah, vaata teda, tal on ikka ülisuur ego!” Enamasti on see lause väljendanud imestust, et kuidas üks inimene ikka oskab, suudab eraldada end teistest ning võtta endale midagi, mis justkui kuuluks talle. Olgu siis tegemist mingi asja, raha või hoopis võimu ja/või õigusega. Või siis lihtsalt käituda teistega hoolimatult, põhjustades neile emotsionaalset valu.

Mina oma elus olen üksjagu kuulnud seda väljendit – “sa oled ikka jube egoist”. Pean tunnistama, et ma ei saanud kunagi päris täpselt pihta, mida sellega mõeldi. Et kas ma peaksin nüüd ennast tundma halvasti ja häbenema või hoopis sisemas hästi tundma, sest seisan iseenda ja oma tõe eest?

Võttis aega ikka palju aastaid, et jõuda oma elus kohta, kus hakkasin sügavamalt vaatama ego mõiste sisse ja avastama tema ulatust ning sügavust.

Mida enam see pilt mulle selgines, seda enam sain aru, et me kõik oleme egoistid – ei ole inimest, kellel ei oleks ego. Ta lihtsalt kuulub sellesse komplekti, kus on muuhulgas keha, tunded, mõtted ja inimlik teadvus kui selline.

Kuid põhiline problemaatika ego juures on sama, mis jumalal – ta on tabamatu. Vähemalt esmapilgul, sest ta muudab pidevalt oma väljendumist ja ilmnemist. Lisaks on ego olemus meis üsna erinev ja annab oma panuse meie iseloomu ja välimuse toonimisele. Isegi rohkem, kui me tahta ja karta oskaks.

Ego teadvus istub igaühe meie alateadvuse sügavaimates kihtides ja vormib meie isiksuse, mõtted, mida mõtleme, tunded, mida tunneme ja seeläbi kogemused, mida elus kogeme.

Ta kujundab meie elu suurimad lahingud, kujutledes meile ka vastased, kes meid tema veendumuste kohaselt ohustavad. Tõeliseks relvaks ta kätes on projektsioonid, pettekujutelmad, valed, mille õiguses veename iseennast ja seejärel teisi.

Ego on tõeline illusioonide meister. Ta sütitab meis ihasid kõikvõimalikes suundades. Paneb meid tahtma asju, suhteid, olukordi, kogemusi, mida meil tegelikult vaja ei ole, ent mille vajaduse valesid uskudes suudame ületada mägesid, jõgesid, roomata läbi sitatorude ja lõppude-lõpuks kurnata end sellest kõigest nii ära, et variseme poolsurnuna kokku.

Ta on justkui Sina ja mina, kes lähevad pärast päev otsa tühja kõhuga olemist supermarketisse ja hakkavad täitma hullunult käru kõikvõimalike asjadega. Kui kõht on ikka väga tühi, siis on ju tunne, et sööks justkui hobuse ära. Kuna hobuseid ei müüda, siis täidame oma korvid muude värviliste pakikeste ja purgikestega, mille omamise vajaduses oleme enam kui veendunud, vähemalt selles hetkes. Olles jõudnud koju, kurnatud kogu selle kraami kogumisest ja tassimisest, süües esimesest karbikesest oma kõhu täis, vaatame seda ülejäänud hunnikut ja tõdeme, et milleks see kõik? Teeme järelduse – ei tohi tühja kõhuga poodi minna.

Elus laiemalt saame aru ego tantsust ja mängust aru, kui seisame silmitsi surmaga ning illusioonide kihid langevad meie silme eest. Seetõttu tasub väga süveneda inimesse, kes on surmaga silmitsi seisnud või seisavad, tarkusega. Nemad teavad ja mõistavad selle mängu olemust.

Minu jaoks oli ego olemuse, ulatuse, tegutsemiskavade avastamine tõeline ahhhhaaaaaa-elamus.

Ma sain järsku justkui labidaga vastu tatti ja mul ei jäänud enam mingit võimalust kogu sellest minus toimuvast mängust mööda vaadata. Pean tõdema, et see kogemus on süvenev ja ego on ikka nii uskumatult mitmetahuline ja pikka avastusrõõmu pakkuv tegelane/energia/kogum minu teadvuses. Võin julgelt öelda, et kõik minu elu kannatused on põhjustatud sellest, et ma ei tundnud iseennast piisavalt ega saanud aru, kes ma olen. Olin varjutatud ego illusioonide poolt.

Võin sajaprotsendilise kindlusega öelda, et täpselt samamoodi on ka Sinuga. Kõik, mis põhjustab Su elus draamat, kannatusi, ebaõiglust, puudust, õnnetust on sündinud ja sünnib ka edaspidi Su ego teadvusest.

Jumalat mõista, tunda ja tema olemust seletada on keeruline, sest sõnadest jääb puudu. Tean ja kogen vaid seda, et ta elab minus, mu südames. Tema keel on armastus ja heliks üks väike hääl, kes mind kogu elu on juhatanud minu jaoks parimatele valikutele.

Ego mõista, tunda ja tema olemist seletada õnneks on võimalik. Tean ja kogen teda oma peas, näen teda hinnangutes, mida annan iseendale ja teistele, näen teda kahtlustes, mis täidavad mu pead, kogen teda hirmudes, mis hoiavad mind lõksus mu senises turvalises kastikeses, mida kutsun eluks. Ja see on piin. See ei ole armastus.

Tean vaid kindlalt seda, et ma ei tulnud siia maailma piinlema ega kannatama. Tulin siia selleks, et armastada, anda, jagada, mõista, kogeda selle maailma ilu. Nüüd tean, et südame järgi elamiseks tuleb mul alistada nähtamatu vaenlane minu enda sees – minu ego. Vaid nii saan ma kogeda tõelist vabadust. Alistada teda saab vaid siis, kui saada aru tema ulatusest ja väest. Nähtamatu vaenlasega võitlemine on mõttetu. Nii ei taba märki.

Minu tänaseks põhiliseks praktikaks on see, et ma aitan iseendal ego veelgi paremini tunda õppida aidates ka teistel inimestel teda tunda – nende endi egosid tunda.

See on aidanud mind enam, kui oleksin osanud uskuda. See on andnud mulle tõelise kogemuse sellest, mida tegelikult tähendab kaastunne. Mõistes seda kurja, mis meid kõiki sisemas sütitab tegudele, mida me teha ei taha, paneb mõtlema mõtteid, mida me mõelda ei taha, on tõeliselt eriline.

See annab vabaduse, sest ka need inimesed, kellest Sa pole aru saanud või oled kahtlustanud, et nad on saadetud siia maailma just Sinu elu põrguks muutma, muutuvad Sulle järsku vägagi arusaadavaks. Ka neil on egod ja nende egol omad plaanid….

Tekst Rännaku uudiskirja arhiivist (Joonas Saks 2017)

Tunne oma EGO veebiseminar koos Irene Kaljustega 10.-11.november 2022