Sinu elu parim kogemus

Minu esimene kokkupuude Brandon Bays’iga oli Rännaku raamat. Mäletan, et pärast raamatu lugemist ütlesin endale, ma tahan selle naisega kohtuda. Ei läinud palju aega mööda, kui Brandon Bays tuli Eestisse 3-päevast Rännaku Intensiivseminari andma. Oh, kui elevil ma sellest olin… ma ootasin seda nagu väike laps. Olles toona maksnud 395 eur seminari eest, otsustasin, et võtan sellest maksimumi, mis võtta annab. Ma ei läinud sinna midagi konkreetset lahendama, ega otseselt millegi pärast — või siiski?

Omades küll suurt tuvusringkonda imestasin, kui üksi diivanil istusin, et mitte ainsatki tuttavat nägu ei leidnud. Vaatasin neid ringi sagivaid inimesi, kes muudkui sehkendasid ja askeldasid. Nagu juba mainisin, ei läinud ma sinna mingit konkreetset teemat lahendama… siiski, kahe lapse emana hakkasin kordama oma ema mustrit ja see ei meeldinud mulle kohe üldse. Samuti olin armukade, kui mu mees sõpradele rohkem tähelepanu pööras. Ma püüdsin inimestele pidevalt meele järele olla ja see tekitas minus paha tunde, kui sealt midagi vastu ei tulnud ja mu emakakaela seisund oli halb.

Kuid mis mind ikkagi tõmbas sinna seminarile? Ma lugesin läbi Rännaku raamatu ja see oli see, mis mind tõmbas. Ma teadsin kuidagi oma sisimas, et pean sinna minema, et see on just see.

Mäletan esimest päeva, kui uksed avati, tormasin kohe ette istuma. Päris esimesse ritta ei julgenud istuda, istusin teise ritta ja seminar algas. Ma olin kohal, koguaeg kohal, tegin kaasa kõik harjutused ja suhtusin kõigesse täie pühendumusega. Arvates, et ma ei saa inglise keelest nii täpselt aru, oli mul ka renditud tõlkeaparaat, kuid juba poole päeva pealt mõistsin, et seda ma ei vaja. Brandoni inglise keel on lihtsalt nii lihtne, puhas ja arusaadav. Pärast lõunat paluti meil leida kaaslased, kellega paaritööd teha ja minul ei olnud kaaslast. Hakkasime söögikoha poole minema ja lihtsalt niisama kõnetasin ühte prouat. Tema nimi oli Maris. Ma küsisin, kas ta sooviks minuga paaris protsessi teha ning ta oli nõus. Ma olen siiamaani tänulik selle juhuse ja valiku eest, Maris on tänase päevani minu hea sõber. Boonuseks on Maris kunstnik ja tema imelised maalid kaunistavad täna minu kodu.

Muidugi kulgesid esimese päeva protsessid suurepäraselt. Ma ei mäleta, et mind oleks keegi häirinud või ma oleks hoolinud sellest, kas keegi miskit kuuleb, millest ma räägin jne. Olime Marisega pühendunud oma protsessile, nii nagu ilmselt teised endi omale. Rännaku lõpus tuli meie juurde rännakupraktik Kaidi Malk ja küsis, kuidas meil läks Rännak. Ta tõesti tundis huvi, siiralt ja vahetult. See hoitud olemine on mul siiani meeles.

Seminari esimese päeva öösel nägin kummalist und, mida ma ka järgmisel päeval saalis Brandonile ja teistele saalisolijatele väriseva käe ja häälega julgelt jagasin. Nägin unes, et viibisin suure hulga inimestega õdusas kahekordses majas, kus oli selline trepp, mis on rännakupraktik Kaidi majas (no siis ma seda veel ei teadnud). Meil olid mustad keebid seljas ja kõik hoidsid keebi sees õrnalt ja armsalt väikest vastsündinud beebit. Kõndisid ringi, beebid süles ja keep peal, katmas. Nad kõndisid seal majas ja hoidsid kõik seda heledat kiirgavat beebit süles, huvitaval kombel nägin mina ennast seal perenaisena ja siis uni lõppes. Ma ei osanud sellele mingit selgitust tol hetkel leida, aga tagantjärele on vahva mõelda, kuidas asjad on läinud. Hakkasin ma ju üsna varsti korraldama Rännaku seminare ning rännakupraktik Kaidi juures on olnud ka üks põhiline koht, kus me ikka ja jälle kõik koos kokku saame – selles tões ja armastuses. Lubades oma valgusel särada.

Viimasel seminari päeval põrkasin kokku Joonas Saks’ga, kes on Brandon Bays’i Eestisse tooja ja küsisin temalt, kas Brandoni käest autogrammi ka saab. Joonas vastas, et Brandon autogramme ei jaga, kuid tegi seda sellise sõbramehelikkusega nagu me oleks eluaeg sõbrad olnud. Hiljem töötasime külg külje kõrval 2 pikka aastat ja ajasime Rännku asja. See oli minu jaoks elumuutev kogemus ja ma teadsin sisimas, et lähen sellel teel edasi. Nõnda olin veidi hiljem Külluse seminaril ja ülejäänu on juba ajalugu.

Minu elu tegi pärast seda seminari 100% pöörde… abikaasa jäi samaks, vanemad jäid samaks, kodu jäi samaks – muutusin mina, muutusid suhted, väärtused, muutus tervis ja majanduslik olukord. Läks veel aasta Külluse seminarist mööda, kui hakkasin ise korraldama Rännaku seminare Eestis ja sellest ajast peale teen seda ikka ja jälle, kui Brandon Eestisse tuleb.

Ma olen avastanud läbi nende seminaride täitsa oma ande, mida mulle nii väga meeldib teha ja see on korraldamine ning logistika. Mul on suur au ja privileeg töötada koos Brandoniga külg külje kõrval. Oleme veetnud pikki tunde koos autos sõites või restoranis õhtustades, ja temaga rääkides nagu sõbraga maast ja ilmast. Seda, mida sa näed, seda sa ka saad. Pole vahet, kas Brandon on laval või sõidan temaga autos, ta on seesama Brandon, vahetu ja siiras. Aeg peatub temaga ühes ruumis viibides, nii suur on tema kohalolu. Ta kunagi ütles mulle: “Kristi, ükskõik millise raja sa elus valid või mida saad, siis ole selles kõige parem ja tee seda väga hästi.”

Ja ta ise on selles, mida ta teeb, parimatest parim. Oma tiheda graafiku tõttu ütleb ta, et ei tea maailmas palju inimesi, kes oleksid nii hõivatud, kui tema. Iga nädal uues riigis, andmas seminari, päevast päeva, aastast aastasse ja juba üle 25 aasta. Ometi, kui ta tuleb lavale, siis on tunne nagu teeks ta seda esimest korda. Selles on vägi, pühendumus ja kohalolek. Seda tunnet on raske sõnadesse panna ja edasi anda, see on miski, mida peab ise kogema.

Ma loodan sind kohata 8.- 10. aprill 2022 Rännaku ONLINE Intensiivseminaril ja me anname parima, et sa saaksid oma elu parima kogemuse. Infot seminari kohta leiad SIIT.

Kristi Sipra on rännakumeetodi praktik ja Rännaku seminaride korraldaja. Tänaseks on Kristi Rännaku seminaride korraldustiimis olnud 8 aastat ning on olnud kohal enamikel Eestis toimunud seminaridel.